Print

Keskkonnakaitse


Keskkonnakaitse on majanduslikult kasulik.

Tihti suhtutakse keskkonnakaitsesse kui majanduslikult ebameeldivasse tegevusse, mille tõttu tõusevad tootmiskulud ja millega tegelemine on pealesunnitult ebameeldiv tegevus.

OÜ Monoliit avaldas esmakordselt 1990 aastal esialgselt utoopiliste mõtetena tunduvad seisukohad:

  1. Igal reoainel on energeetiline või tooraineline väärtus.

Kõik mis kaasneb tootmise või inimtegevusega, peab leidma majandusliku rakenduse. Nn. reoainete kasutamist peab vaatlema ühtse tervikuna koos tootmiskompleksi põhitoodetega. Kaasaegne tootmine peab unustama ebamajanduslikud terminid nagu reoaine või jääkaine.

  1. Keskkonnakaitseline rajatis peab ekspluatatsiooni käigus andma majanduslikku tulu.

Keskkonnakaitseliste rajatiste planeerimisel tuleb arvestada tavaliste majanduslike mõistetega: objekti rajamise tasuvusaeg, eeldatav aastakasum jne. Reovett saab kasutada energiavõsa ja biomassi kasvatamiseks. Elumajadest kanaliseeritav vesi on väärtuslik väetisaine, mille abil saab kasvatada erinevaid, nii loomseid kui ka taimseid, biomasse. 1992 aastal valmis Monoliidi poolt Saaremaal puhastusseade, kus reovett kasutatakse taimse biomassi, eeskätt küttepuidu tootmiseks. Rahvusvahelise ekspertgrupi Baltic Eco otsusel oli nimetatud ehitis nii Baltikumi kui ka Põhjamaade esimene energiavõsaistandus, kus puidu kasvatamiseks kasutati intensiivset väetamist reoveega, rääkimata sellest, et Baltikumis ja ka Eestis oli energiavõsa mõiste ka energeetikutele tundmatu. Pärast aastaid kestnud põhjalikke uuringuid leidsid eksperdid, et Monoliidi meetod on maailmas uudne ja Monoliidile väljastati ka vastav Eesti Patendiameti Patendikiri.

Arvestades üha süvenevat energiakriisi ja ja sisseveetavate kütuste kõrgeid hindu, on puidu ja võsaistandus kõige odavam, ökonoomsem ja loodussõbralikum taastootev energaallikas Eestimaal. Bioväljakute kasutamine maa-asulate, talumajapidamiste ja suvilates tekkivate reovete puhastamisel loob ka kauneid loodusvaated ja tekitab elukeskkondi loomadele ja lindudele. Reovee abil saab kasvatada ka tehnilisi kultuure, millest saab toota piiritust, õli ja kiudaineid, näiteks lina. Taimsete biomassidega koos saab kasvatada ka loomadele ja lindudele toiduks erinevaid elusorganisme, näiteks järvekarpe. Keskkonnakaitse on põllumajandusliku lisatulu allikas. Ka põllumajanduses ja loomakasvatuses tekkivaid reoaineid on võimalik ja vajalik muuta tulutoovaks. Reoainete majanduslik väärtus ilmneb nende kasutamisel vedelväetistena, erinevate biomasside, energiavõsa, tehniliste kultuuride ja loomasööda kasvatamisel, biogaasi, tehnilise piirituse ja õlikultuuride tootmisel ja kompostide valmistamisel. Äärmiselt ebamajanduslik on lasta väärtuslikel väetisainetel nagu virtsal, sõnnikuveel ja silomahlal kasutult pinnasesse ja samas ka põhjavette imbuda.

Monoliit on juba alates 1991 aastast projekteerinud ja ehitanud sõnnikuhoidlaid, milledes looduskeskkonnast isoleerimiseks ja vedelväetiste kogumiseks kasutatakse monoliitbetoonist komposteerimisplatse ja maa-aluseid monoliitbetoonist virtsamahuteid. Laudas ja komposteerimsplatsil tekkivad vedelained voolavad isevoolselt mahutisse, kus toimub nende töötlemine mikrobioloogiliste protsesside abil vedelväetiseks. Kuna väetamiseks kasutatavat virtsa on vajalik enne veega lahjendada, on sageli ebamajanduslik ehitada sõnnikuhoidlatele kalleid katuskonstruktsioone. Monoliit on arvestanud, et asjatult pinnasesse imbuvate väetisainete maksumust arvestadades on korraliku keskkonnasäästliku sõnnikuhoidla ehitamise tasuvusaega maksimaalselt 5 aastat. Juba ainuüksi loomalaudas tekib ööpäevas ühe veise kohta ämbritäis virtsa, milledele lisanduvad sõnnikuhunnikuid läbivad sadeveed.



© Monoliit OÜ   |   Tel. 6 314 678   |   info@monoliit.ee Design & system by Idesun Media